To say that Arab hostility to the United States is a result of American foreign policy rationalizes Arab xenophobia and jealousy. Arabs always rationalize their hatred of everything foreign, typical of ambitious but lagging nations.

 

Western media often trumpets jihadist quotes of Islamic leaders, and pumps fear into the people who do not know how common is empty rhetoric in Muslim world. The leaders, proud of the effect, escalate the spiral of hateful rhetoric. Ignoring such speeches is the best way to finish them.

No one, repeat, no one assists terrorists in their aim like the media. The media damage national security to please the mob and commit high treason in the war on terror. Picturesque reporting on terrorist acts must be prohibited, and only short notices allowed, with no photos or video feed, except censored images in drastic cases, like the W.T.C. attacks. Nothing would impair low-level terrorist efforts as much as such a ban. The policy is not misinformation, as did the Japanese throughout the war and the Soviets throughout their existence. It rather prevents misinformation, distortion, and exaggeration. People get true information, with facts and figures.

 

Theological and ideological theories are irrelevant; external attributes matter. Ideological battles are a quest for fancier idols. Many Russians and Arabs in the 1990s rejected Western capitalism but longed for the consumer perks it offered. The idols and ceremonies of the free market—commodities and shopping vs. statues and demonstrations—won the Leninists over and would also outperform mosques and jihad-inspired suicide.

Islamic civilization’s inferiority to the West is real and rational.



Democracy is not rule by the majority but by the largest coherent and determined group.


 

Assassiinid tänapäeval

 

Below Sabbah, the Grand Headmaster of the Order, were those known as "Greater Propagandists", followed by the normal "Propagandists", the Rafiqs ("Companions"), and the Lasiqs ("Adherents"). It was the Lasiqs who were trained to become some of the most feared assassins, or as they were called, "Fida'i" (self-sacrificing agent), in the known world.

Asusid peale Loode-Iraani ka Süüria rannikul Antiookia hertsogkonna ja Tripoli krahvkonna vahel, mis seob neid kristliku maailmaga peale mõrvade veelgi rohkem. Aga mitte Nizari ismailiitidest ei ole see postitus, vaatamata nende huvitavale ajaloole ja veel huvitavamale, lisaks tänapäevastest fundamentalistlikest enesetapumeestest täiesti erinevale, pühendumuse meetodile ja idealistlikule maailmavaatele, mida oleks põnev sügavuti uurida ja ehk ka orduna käsitleda.

 

Jutt tuleb hoopis assasinatsioonide kasutamisest tänapäeva poliitikas, tänapäeva kõrges strateegias. Õigemini jutt- väga lühike jutt- tuleb ühest küsimusest: miks seda relva, mis oleks egoistlike diktaarorite, aga samas ka ratsionaalsete reaalpoliitikute suhtes suurepärane mõjutusvahest, ikkagi EI kasutata? Kas tõesti diplomaatilise korrektsuse ja immuniteeditradistiooni pärast? Või hoopis jääkrüütellusest? Või rojaliteetide alateadlikust jäljendamisest? Ehk siis ei kasutata instinktiivselt? Uskumatu! Nii efektiivset meetodit ei saa mitte kasutada lihtsalt mõtlematusest, lihtsalt selle pärast, et nii oli kombeks eurooplaste maailmakorra ajal 19. sajandil.

Ja siit see asja tuum tulebki: see võrk, mis tänapäevamaailma poliitikat ja majandust valitseb - mõelda vaid mõttetule suverääniõigusele, mida naftašeikidele omistatakse ja kellest nafta hind tundub sõltuvat - tõesti ainult tundub, sest muidu oleks see absurd - on omavahel seotud. Kõlagu see nii vandenõuteoreetiliset, kui see kõlab aga loogitaga, mingi poliitilise ja sotsiaalse arengumustriga, ei saa seletada mõttetusi nagu islamiriik ja tema ümber toimuv! araablaste ekspansioonipüüdu ja fundamantaliseerumist saab vast seletada demograafiaga.olgu, aga mitte ometi seda, kuidas lastakse laamendada mõnel fraktsioonil. Ja kes üldse laseb? Mis üldse toimub? Kui ratsionaalselt, reaalpolitiiklikult võtta, saab sellised asjad kontrolli alla. Miks siis ei soovita saada? Soov ongi see võtmesõna siin. Aga energiast -ELUenergiast tühja Euroopat see ei päästa.. ja meid ühes sellega, sest meie euroopastumine saab kojupöörduvate noortega niisuguse mõõtme, mida Hurt poleks kunagi unistada julgenud.

Aerial strikes eliminating Milosevic, Saddam, and their like would do the job, destroying a few dozen houses and killing few hundred people—fewer than a war. The next rulers would mind human rights and American interests, if they did not want to hide in bunkers. If they did not, another inexpensive air strike would bring their case to trial in Hades. Pinpoint attacks could punish offenders quickly, cheaply, and efficiently, and free the world -

A Machiavellian Perspective on the Middle East Conflict 

by Obadiah Shohe

Vabaduse point?

Ma usun, et kuulsin Ülo Vooglaiu esinemisest youtubis - aga see võis olla ka keegi teine, näiteks Ivar Trõner või Alar Tamming - et vabaduse point.., selle sügavaim õigustus ühiskonna, mitte tingimata inimese enda, seisukohast, on vaimustumise, inspiratsiooni sütitamine, motivatsioon tegudele. Noh mis võiks siin olla kujukam näide, kui Napoleoni võidud. Nii on. Ja see on ka minu valiku õigustus pensionile mineku suhtes. Sund motiveerib, rahapuudus ja nälg, seltskonna irve, alandus - jah, ka need asjad motiveerivad. Tume ja valge pool. Tume pool on tihti isegi kütkestavam, aga kindlasti mitte siin. Isetegemine, võimalus olla oise enda peremees, vot see motieerib ja inspireerib. Siis peaks ju ka kodanikupalk olema hea mõte..

Ilmutus, selginemine, arusaamisele jõudmine

On selline asi võimalik? Kas on võimalik äkki tegelikult millegis selgusele jõuda või on selgus, mis mingil selle elu hetkel äkki mingis kindlas kontekstis või teatud asjadega seoses pähe lööb, tingitud just sellel hetkel ajus olevast keemilisest balansist, mis annab pildi asjust, mis võib ehk tõesti olla tavalisest erinev ja ehk ka uudne - ma ei ütleks kunagi, et enneolematu, sest selle hinnanguga selgelt liialdatakse - aga mis on ainult ühe konkreetse hetke, ühe konkreetse keemilise balansi produkt ja ei midagi sellist, mis oleks ilmutus või mis pretendeeriks mingilegi tõesusele - mis aga sellele vaatamata võib olla geniaalne mõttesähvatus! Aga sellele vaatamata lihtsalt sähvatus ja ei midagi absoluutselt tõest. Ma usun, et paljud sensitiivid ja sügavad mõtlejad - nii ühed, kui teised - lasevad end teadlikult, meelega, mõnuga, petta sellistest sähvatustest ja ehitavad nende peale üles oma karjääri. Või siis eksisteerib ikkagi sellina asi nagu jumalik säde, inspiratsioon ja intuitsioon ühes isikus, ühes asjas, taipamine, kui selline, ja seda tulekski uskuda, seda tulekski tõena võtta?

Kas ahnus viib maailma edasi? Kas sahkerdamine ja enesekasu nimel sebimine on see dramaatiline jõud, mis sunnib meid arendama tsivilisatsiooni - muidug eeldusel, et tsivilisatsioon on üldse midagi, mis on edendamist väärt, eeldades, et inimesed ei ole lihtsalt veel üks ja eriliselt sofistikeeritud parasiitide rass - tõsi mitte kõige elujõuliusem parasiitide rass? Seega kas ahnus, kas edu teiste arvelt, kas edu üle laipade ja üle printsiipide - laibad võivad vajalikud olla aga see ei ole sama mis madal petmine ja vääritu sebimine? Seega kas printsiipide, au, uhkuse, ülevuse puudumine ja enesestmõistetav, kalkuleeriv, madaldav aga nagu iseenesestmõistatav omakasu? Kas selline omakasu on sama, mis terve egoism? Jumalast antud enesesäilitusinstinkt isiku, kogukonna, rahva ja rassina? Ah milleks need retoorilised küsimused. Just vastus mulle ju eile tuligi! Kui kõrvalt vaadata, kui selgelt vaadata, kui vaadaka kas seest või väljast - vahet pole - aga vaadata nii, et stambid ei segaks, siis ei ole ju kahtlustki! Ainus asi, mis on hämmastav, kummastav, sügavalt inmestama panev, on selle maailma nii suure osa nii selge topeltmoraal. Sõnades, väliselt, süvenemata ei kahtle eelnevates eelistustes keegi. Tegelikkuses, enesestmõistetavalt, päriselt toimetavad aga paraku väga paljud just nii. Nagu nõukaaegne pöördpeegel. Samas jällegi KUI naiivsed me nõuka ajal olime! Kusagil pidi olema ajaloo lõpp.. Vaene Fukujama!

Püha Jüri

Kapadookia Georg oli korruptant nii ärimehena müües sealiha armeele, kui piiskopina Aleksandrias - mis Atanasiuse eksiili aegadel ei olnud hea mõte nagunii -, peale selle veel Ariaan, lõpuks, paganliku Julianuse lühikesel võimuajal tõmbas vanglasse tunginud rahvahulk ta õiglase viha ajel tükkideks. Ja sellisest "märtrist" sai siis Inglismaa ja Moskva kaitsepühak ja Vene kõrgeima sõjaväelise autasu prototüüp ja autasu vääriva teo, lohetapmise - ei tea kust selline asi küll võeti, kas lohe peaks olema uskumatu Julianus või?, Liibüe kõrbe legend on ju selge lollus - esmatoimepanija:). Kino. Ja teise näite puhul sobib suurepäraselt. Mitte lohetapja vaid korruptant, ahnitseja, oportunist, täiesti usuvõõras rääkimata põhimõttelagedusest, inimene. Pole siis ime, et Gibboni kirikuringkondades ei sallita. Tükk aega mõtlesin, et miks ühes eessõnas vaimulik, kes muidu väga mõõdukalt ja targalt teda tutvustas, kritiseeris tema suhtumist kristlusesse. Peamiselt on see põhimõttekindlale ajaloolasele omaselt erapooletu. Aga no seda ei saa ju Inglise kiriktegelane alla neelata. Eessõnas ei vihjata küll sõnagagi Püha Jüri juhtumit aga ma usun, et see oli solvang, mis alateadvusest ei kadunud. Ei eta kuidas Tori kirik ja meie sõjamehed seda taluvad?

Muus osas aga olen roostes. Sulg ei jookse. Tahan selle jooksma saada. Kuidas teisiti, kui seda kasutades. Midagi ei saa tegemata tehtavaks rääkimata mingist resultaadist. Mingist oskusest. Käsitööoskusest. Ka mõtlemine, ka intuitsioon, inspiratsioon ja taju on käsitööoskus. Seega do-erid on eelistatud think-eritele või hope-eritele. Sest midagi ei ole ilma do-ta. Samas ei saa midagi do-da, kui pole seda ennem kontempleeritud. Või? Õnneks töötab see mõlemat pidi. Hakka tegema ja peab hakkama ka mõtlema, tee piisavalt kaua ja juba võib teha veelgi kauem, ni toimub ka harjumine uue tegevusega ja vanade rutiinide unustamine. Kui ei oska kiiresti lahti lasta, siis sundides end muuga tegelema vabaned nagunii ajapikku. Aga olulisemate asjade puhul vaja ikka kontempleerida, vaja visualiseerida ja mida rohkemate meeltega, seda parem. Teatud teooriate kohaselt luuakse niimoodi reaalsust.

 

Sequester Yourself

Dialoog on TUGEVATE IDENTITEETIDE vahel!

Kui Sa dialoogi alguses tead, kus sa selle lõpus oled, siis see ei ole dialoog:)

Maailmast

"A dark Illimitable ocean, without bound,
     Without dimension, where length, breadth, and height,
     And time, and place, are lost: where eldest Night
     And Chaos, ancestors of Nature, hold
     Eternal anarchy, amidst the noise
     Of endless wars, and by confusion stand."